neljapäev, 31. detsember 2009
(Lumme)uppuja päästmine on uppuja enda asi
Varahommikul olime hädas! Oleks mina roolis olnud, siis sinna hange otsa ma jäänud oleksingi. Kuni lumi ära oleks sulanud, ilmselt.
Meil ei ole just kõige madalama põhjaga auto, aga lund lükkas ikkagi enda ees kui sahaga.
Keldri juures algas jama. Edasi saime liikuda ikka meeterhaaval. Ikka nii: natuke edasi, kuni takistus nii suur, et auto kinni jäi. Siis tagurdada ja uuesti meetrike edasi rammida. Auto lükkamisest siiski pääsesin. Ei aita siin kolkas miski muu - tuleb aga jälle üks lumelabidatest autosse panna. Ja oi, küll oli kange tahtmine valda helistada ja küsida, kas neil seal korda on või pole üldse.
Eelmisel talvel sõitis lumesahaga traktor 1 (loe: ühe) korra meie sissesõiduteed mööda alla.
Aga mis kasu sellest helistamisest olekski! Ma isegi ei teaks, kellele sel puhul helistada tuleks. Ja karedetavasti oleks ka vastus ette teada. Noh, et küll tullakse, kui sinnakanti jõutakse ehk teisisõnu: uppuja päästmine on uppuja enda asi. Talvises versioonis toimub uppumine lumme.
Head vana aasta lõppu, talvevihkajatest Eestimaa külaelanikud!
Ja veel paar pilti tegelikult muinasjutuliselt ilusast talvest täna, 31. detsembril. Niisugust kena lumist maastikku ei kohta just sageli. Preagu on kell 14.20 ja aknast välja vaadates tuleb tõdeda, et jälle sajab. Sajab sellist rahulikku külma-ilma-lund. Ja kasvuhoone katuseviilu taga on veel ka päikese kuma näha. Ilus ilm!
Kui nüüd tõsiselt mõelda oma piltide üle, siis ilmneb, et mul on kaks lemmikkohta, kus pildistatud saab. Üks koht on välisukse ees trepil ja teine on jõe ääres tammi kõrval. Aga nii ongi hea võrrelda maastiku muutumist aastaaegade lõikes.
kolmapäev, 30. detsember 2009
Sajab, sajab lund
Vanem poiss on natuke tõbisevõitu. Teine kergelt tõbine läheb homme varahommikul tööle.
Esmakordselt tähistame uue aasta saabumist 1. jaanuaril. Poistele teen aasta viimaseks päevaks küll ka midagi natuke teistmoodi toitu, aga see pole ikka see. Noh, ongi päev läbi aega telekat vahtida!
Aasta 2009 piltides: jaanuar - juuni
JAANUAR
Lumeta külm. Minu lemmikpilt aastast 2009
Aasta 2009 piltides: juuli - detsember
JUULI
Esimesed maasikad.
Tomatid hakkavad varsti saaki andma.
teisipäev, 29. detsember 2009
Hapukoorekreem
Vaja läks:
2 pakki 10%-list hapukoort
suhkrut
ühe suure sidruni riivitud koor ja mahl
1 pakk Latplanta želatiini
ümmarguse võidemargariini tops külmutatud vaarikaid (Olgu Maimu tuhandest tänatud!!!)
Kreem magustoidupokaalidesse ja pooleks tunniks külmikusse. Mmmmmm..... küll oli mõnus vahepala!
Träpsu-triibulised sokid
esmaspäev, 28. detsember 2009
Träpsulised sokid
Selle aasta viimane esmaspäev
Kuskil on vist isegi selline klausel kirjas, et teed peavad olema avatud iga talu juurde, et vajaduse ilmnedes kiirabi või tuletõrje ligi pääseks. Praegu on liikumine punktist A punkti B igaühe eralõbu ja kaskadöörioskuste proovilepanek.
Potsu armastab õues möllata. Tuppa tulles on tema jalgade küljes suured lumepallid. Küll tal on palju tegemist, et neid palle pikkade karvade seest lahti harutada! Ja küll ta on siis naljakas!
Küll on mõnus olnud see pühade aeg! Ma pole juba viis päeva toidupoes käinud. Mis on üks ütlemata suur ime! Lihapirukate tarvis tehtud hakklihatäidist jäi pirukateost veidi üle. Panin selle sügavkülma ning täna oli väga hea sellest materjalist frikadelle teha! Ja kuidagi ei saa mainimata jätta, milline suur õnn oli see, et tänavu tillipeenral taimed lokkasid. Küll on hea värskelt lõhnavat tillipuru toitude sekka soputada! Kuskil sügavkülma nurgas peaks olema ka hakitud sibulapealseid, aga neid ma pole veel üles leidnud. Kahes suurest jõulukringlist ei saadudki üks-kaks-kolm jagu. Aga sellest polnud midagi - tükike mikrouuni ja välja võtad imepehme kringli - justkui äsja küpsetusplaadilt võetud!
Vaatan igal pööripäevale järgneval päeval õues valitsevat päevavalgust ja sisendan endale, et näe, juba on päev tsipake pikem. Kasvõi poole minuti jagu. Asi seegi! Kes ei hinda piskut, ei oska ka suurest lugu pidada - kõlab vist sedamoodi üks vanarahva tarkusetera.
Üks hea kild on ka kõrvu jäänud: Praegusel raskel ajal on gravitatsioonijõud kõigil suunurgad allapoole venitanud. Kange gravitatsioon siin planeedil Maa :)
pühapäev, 27. detsember 2009
Lumine
Vaade vanale pargile.
Veel teinegi vaade vanale pargile.
Kriimu-kräämu sõrmkindad
Lihtsalt teadmiseks
Ajalehest Postimees. Foto autor: Henn Soodla
Tuleva, 2010. aasta puuks on valitud toomingas.
Portaal aiandus.ee vahendab, et ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kuke teatel valiti Eesti aasta puuks 2010 toomingas.
Aasta puu võib olla iga eesimaise puudeperekonna esindaja. Valitud puule pööratakse aasta jooksul teistest enam tähelepanu: ajakiri Eesti Loodus avaldab artikleid, viktoriine jne.
Aasta puud on valitud alates 1996. aastast ning idee autor on professor Viktor Masing. Praeguseks on peaaegu kõik kodumaised puuliigid juba aasta puu tiitlit kandnud.
Aasta puudeks on senini olnud:
kadakas (1996),
kuusk (1997),
tamm (1998),
kask (1999),
pihlakas (2000),
mänd (2001),
pärn (2002),
vaher (2003),
lepp (2004),
haab (2005),
paju (2006),
saar (2007),
jugapuu (2008),
sarapuu (2009).
Pühadejärgne pühapäev
Küll oli varahommikul ilus lumesadu! Lehest loeme - siin ja seal hirmsad lumekuhjad; teed läbitamatud; Peterburi kohta öeldi, et see vana linn oleks peaaegu kollapsisse langenud suure lumeuputuse tõttu....
Meil - nojah, mingi õhuke kirme on tõesti maas. Tallinnaga polevat võrreldavgi. Isegi seal on lund märksa rohkem.
Nüüd siis varahommikul mõtlesin, et uuesti üles ärgates on ehk paks lumi maas. Mis ta nüüd paks on, aga kuna sadu oli tuulevaikuses, siis puud on tõesti ilusa lumeteki all. Varsti lähen teen õues paar pildiklõpsu ka.
Muidu on täna plaanis vardaid liigutada.
laupäev, 26. detsember 2009
Teine jõulupüha
Küpsetasin suure-suure vaagnatäie lihapirukaid. Noh, et jätkuks kohe mitmeks päevaks. Ei jätkunud.....
Kudusin veel teisegi paari pruune sokke.
reede, 25. detsember 2009
Ilm esimesel jõulupühal
Õhtul oli vaja üks väike sõit teha. Siis alles selgus, et meie elame kui vanajumala selja taga. Mujal oli selline tuisk, et kohati oli nähtavust vaid auto salongis. Väljaspool autot oli ühtlaselt valge lumemöll. Maja seinad naksuvad ka juba kurjakuulutavalt. Homme ilmselt ei ole pelgalt toas lebotamise päev. Tuleb kogu perega lumelabidatele tööd anda.
Hiljem....
Südaööks on purgaa ka meie õuele jõudnud!
Näputöö esimesel jõulupühal
Esimene jõulupüha
Jõululaupäeva pärastlõunal käisime Liiva kalmistul küünlaid süütamas. Siis tekkis mõte minna Kose kiriku asemel hoopis Juuru kirikusse. Mu abikaasa soovis kuulata endise kolleegi ja samas Magnuse klassijuhataja jutlust. Tauno on Tauno. Olgu ta siis koolis või kirikus. Vähemasti ei rääkinud ta sellise kirikuõpetajatele omase paatosega. Oli täiesti tavaline inimene.
Juuru kirikus ma polnud varem sees käinudki. See on ikka tunduvalt väiksem, võrreldes Kose kirikuga. Aga sama külm ja sama pungil täis kirikulisi.
Koju sõites läksime veel ka Tuhala kalmistult läbi. Koju jõudes olid kartulid keenud, praad soe. Poisid said oma ülesannetega kenasti hakkama.
Õhtul vaatasime telekast tavapärast "jõulufilmi" "Visa hing".
Jõulud. Minu jaoks on need pühad valguse pühad. Pühad, kus tähistame valguse võitu pimeduse üle. Päikese tagasi tulemise pühad.
Lapsed tulevad kooli alles 11. jaanuaril. Siis on päev juba õige mitu kukesammukset pikemaks veninud.
2. veebruar on minu jaoks juba aastaid olnud oluliseks tärminiks. Sel päeval on kell viis õhtul veel valge. Miks just see kuupäev? Lihtsalt sellepärast, et tol kuupäeval oli mu laste vana-vanaema sünnipäev. Istusime siis ikka pärast tööpäeva köögis laua taga ja sõime torti. Aknast jälgisime päikese loojumist. Ja panime kella viieks päeva pikkuse märgi maha.
Esimene püha. Sama mõttetu päev, nagu seda on 1. jaanuar. Süüa pole vaja teha, minna pole vaja kuskile. Ei poodi, ei tööle. Tahaks midagi kasulikku teha!!!!
Kütame kaminat ja oleskleme teleri ees. Huvitav, kas seekordne "Jõulutunnel" kogub rohkem annetusi, kui seda eelmisel aastal õnnestus teha? Ei usu! Igal aastal on eelmise aasta summa ületatud. Oletan, et seekord jääb tulemus palju kesisemaks. Ajad on rasked.