Koemustrilised labakud

Õrnlillaka tooniga lõngakera seisis korvis ning ootas oma järge. Sai teda ikka käes veeretatud, et mida teha..., aga õiget mõtet justkui ei tulnud.
Täna siis lõpuks lõin varrastele silmused üles, tegin ripskoelise serva ning hakkasin mustrit sättima. Sellised kindad kukkusid välja.:)

30. jaanuar õues

Tuiskab. Hullult tuiskab. Ümberringi on vaid valjuhäälne kohin ning mühin. Õnneks on tuul seekord meid soosivast kaarest ja jääb teispool jõge kõrguvate puude taha.
Aga Otepääl juunioride MM-il koguneb žürii, et nõu pidada kahevõistluse meeskondlike hüpete toimumise või edasilükkamise osas. Neil seal on ilm väga tormine.

Kahte järgmist pilti vaadates meenus Juhan Liivi luuletus, mis asjaolusid arvestades sobib veidi muuta: igav lumi ja tühi väli.... Terav silm näeb põllu tagumises osas kõrget tuisuvihurit.Meie jaoks kõige ohtlikum kant. Kui tuul sellest suurest põllust üle tuiskab, on külatee totaalselt umbes ja muidugi ka meie sissesõidutee. Õnneks täna pole tuul kirdest.

Vaade jõele seekord hiiglasuurte hangede tagant. Fotoka tõstsin kõrgele, et üle hange saaks pilti teha :)

Viimaseid näputöid

Kindad pisikesele käele.Pitsikoeline krae. (Lapse mõõtudes)Noh ja veel ühed suured kräämutriipu sõrmikud.
Näis, millal sukavardaid nähes süda pahaks läheb... :)

Tuleb veeuputus või ei tule?

Arutleks väheke...

Veeuputust ei tule, kui
a) lund on vähe
b) lund on küll palju, aga lumi sulab päikese mõjul aeglaselt

Veeuputus tuleb, kui
a) lund on küll vähe, aga maa on sügavalt külmunud
b) lund on palju, aga maa on sügavalt külmunud
c) lund on vähe, aga sulamise ajal tuleb palju vihma (olgu maa külmunud või mitte)
d) lund on palju, maapind on sula, aga pilgeni vett täis imbunud
e) sula tuleb järsku väga kõrgete õhuteperatuuride ja vihmaga

Meite kandis on olukord selline: lund on palju, maapind on sula, maapind on vett täis (jõgi kohiseb, mis tähendab, et rabades veed liiguvad). Mis me sellest järeldada võime? Uputus tuleb :)
30. jaanuari ilmast viimaste aastate jooksul (hommikused andmed):
2011 selge, -2,4
2010 pilves, -12,5
2009 (ei jäänud näppu)
2008 pilves, +2,1
2007 pilves, -6,1 (õhtuks -18)
2006 pilves, +2,4
...
2003 pilves, -14
Õhus on kevade lõhna. Noh, Ok, OK, ülivarakevade lõhna, noh!

Töökindad - sõrmikud

Eelmisel pühapäeval kudusin mustad sõrmikud sinnamaale, et mõlemal kindal sai üks sõrm kootud. Edasi seisid vardad laua peal terve töönädala....
Sel nädalavahetusel sain laupäeva hilisõhtuks valmis selle, mis pildil.
Kräämukindad on mingist ülimalt imelikust, aga tugevast lõngast. Loodan, et nad peavad kevadistel õuetöödel kenasti vastu.Et edaspidi argipäevaõhtuid lihtsalt maha ei magaks, registreerusin uuele e-koolitusele. :) Kui koolitus läbi, on ilm juba tükkis valgem ja kevad jälle sutsukese lähemal.
Taliharjapäeval sai talve selgroog murtud, küünlapäeval pidavat talvel süda lõhki minema.... Edasine on ainult aja küsimus - pikk ja vaevane agoonia.

Hetkel sajab akna taga ilusat laia jõululund. (Kui nüüd ainult tuult ei tõstaks ja tuisule ei läheks!) Temperatuur -7 kraadi.

Kindad-sokid

Pidin sukavardad ära panema, aga ei raatsinud.
Eelmisel (vaheaja viimasel) nädalavahetusel kudusin kaks paari sõrmkindaid. Teine paar on veidi pooleli - vajab veel mõne sõrme kudumist, siis on valmis. Nädala sees on seis selline, et mitte midagi ei suuda õhtul enam teha. Nii vedelesidki vardad pooliku tööga terve nädala diivaninurgas. Polnud, kes kooks. Alles laupäeva hommikuks on argipäevamured nurka surutud ning tööd ja tegemised lendavad käes.
Kaks paari igapäevaseid töökindaid meesperele.
Kaks paari väga suuri sokke. Laual olid reas pisikesed kerakesed ja lõnganutsakad, mis siis enam-vähem sobivasse triipu said aetud. Kuni viimase hetkeni polnud selge, kas sama rütmiga kannatab lõpuni kududa. No ei oska seda materjalikulu arvestada!
Sinised on hästi paksud - hää kasutada varakevadisel ajal, kui kummikuid enam ei taheta kanda ja kasutusse tulevad kalossid. Maakate värk, noh :)

Hommik

Külm jaanuarihommik. Kell on 8.50. Temperatuur -17 kraadi.
Kakskümmend minutit hiljem on taevas pilves, ei jälgegi päikesetõusust.
Pilves peabki olema, kuidas muidu ühe päeva jooksul 15-kraadi soojemaks saaks minna.

15.01.11. - natuke teistmoodi ilm

Ühel nädalavahetusel saime traktori abiga õue enda alla matta ähvardavad lumekuhjad veidi korrale kutsuda. Nüüd on see tehnika abil teisaldatud lumi jäätunud ning moodustanud tugeva müüri (ilmselt jaanipäevani). Ronisime Potsuga tehismäe otsa (ulatusin käega küüni räästani).
Pildil vaade jõele ja Kivikõrbele. Nii külm ei ole sel talvel olnud, et meie jõele korraliku jää peale võtaks. Ikka kas vesi jääkirme peal või suisa jäävabad lahvatused siin ja seal.

Tammist allapoole jääb kärestikuline jõgi, mida jääkaane all olevana näinud ei olegi. Talvel näeme seal vahetevahel vesipappi, suvel jäälindu. Rootsi Tee jõe kaldal on rohkem või vähem kõrgetest tuisuvaaludest lumeteki all.
Tegelikult meelitas õue päike, mis oli end keskpäevaks enam-vähem selgesse taevasse särama sättinud.
Kui miski muu peatsest kevade saabumisest märku ei anna, siis vähemasti pilved on juba natuke teist nägu - täna oli taevas sõudmas suuremaid ja vähemaid valgeid pilvetupse.
Tahaks juba midagi kasulikku teha! Iiiiiigav on!

Temperatuur keskpäeval - 11 kraadi.

Kell 19.00 on juba -17 kraadi.

Kell 21.00 on juba - 21 kraadi.
Liberecis (Tšehhi) sprindivõistlustel mäenõlvad rohelised, temperatuur +6 kraadi.

Teeolud on ülimalt keerulised

Paar päeva kestnud sula järel saabunud külmakraadid muutsid teed jäärennideks.
Üleeile hommikul oli maha sadanud õhuke lumekiht, mis jääd natuke krobelisemaks suutis muuta - oli päris normaalne sõita. Kuigi jah - talvisel ajal tavaline pooletunnine autosõit venis kolmveerandtunniseks. Suurelt teelt kooli poole alla keerates pööras auto tagumise otsa Kose poole... ja seda tempu ei teinud mitte ainult minu auto.

Eile hommikul olid teeolud halvemaks muutunud. Kuskil Kirivalla vahel kippus auto päris pikal lõigul omatahtsi "ujuma". Õnneks oli tee lai. Mul jäi üle vaid kõigevägevama abile loota, et ta hoiaks tee vaba vastu sõitvatest autodest. Õnneks läks!

Täna olid teeolud jälle uued. Öösel oli päris paras kogus vesist lund sadanud. Ettevaatlikult (40 -45 km/h) sõites oli võimalik autot teel otse hoida.
Töölt koju saamine polnud enam nii lihtne. Kõigepealt oli auto parkla külge kinni külmunud ja isegi kahe inimesega lükates tuli tükk aega "jõurata", et liikuma saada. Sõiduteed (nii asfalt kui ka kruusateed) olid ülilibedad! Kolmas käik oli juba liigne eblakus, mis tihtipeale päädis teel vänderdamise ja "Oot-oot, kuhu nüüd?" siunamise saatel rooli kruttimisega.

Victoria tuli tagasi kodus veedetud jõulupuhkuselt ja rääkis, et Berliinis on juba peaaegu kevad. Ilmateade lubavat seal lähipäeviks juba kuni +10 kraadi sooja ja linnatänavad on lumevabad ning kuivad. Ega´s muud - tere tulemast Põhjamaale, Saksamaa tüdruk!

Milla ometi see talv lõpeb?
Homme on talihari. Sealt alates võiks ilm hakata tubli lennuga kevadesse rühkima. Aga looda sa! Kindlasti on talvetaadil meie jaoks veel umbes poole meetri jagu lund varuks ning viimati isegi mõned nädalad krõbedamaid külmakraade.

Mul on talvest villand! Täiega!

Nädalavahetuse näputööd

Veel kaks paari suuri sõrmkindaid.Edaspidi hakkab näputööga tegelemine venima. Tundide ettevalmistus võtab suurema osa vabast ajast.

Sula

Ilmateade pani seekord täkkesse. Täna, 9. jaanuari hommikul tervitas ärkajaid suur sula. Räästad tilguvad ja aknaklaasid on vihmamärjad. Pool kümme hommikul on +1 kraadi sooja. Kui sellest ilmast nüüd muud kasu ei ole, siis vajutab selline soe ilm lume natukenegi madalamaks ja tihedamaks (väike lootus, et ehk siis ei tuiska). Mis aga teedest saab siis, kui selle sula järel jälle külmetama hakkab, sellele ei taha mitte mõeldagi.

Eile Kiili sõites vaatasime, kuidas päike pani sillerdama tuisutaadi lihvitud hiiglaslikud lumeväljad. Õhk oli hoopis teistsugune, kui võrrelda detsembrikuuga. Õhus on kevadelõhna! Vähemasti on seda kena endale sisendada.
Mõnes kohas oli sahk lükanud asfaldi välja. Siis selgus, et me sõidame vastasuunavööndis! Tee sõidetav osa on nii kitsas ja tuisuvaalud on ära määranud talvise tee asukoha...

Homme algab kolmas õppeveerand. See on aeg, mil iga esmaspäeva hommikul märkad, kuidas päev on jälle paar kukesammukest pikemaks veninud. Nädala sees ei pane sellist muutust tähele, aga kahe vaba päeva järel on võrdlusmoment täiesti olemas.

Elame üks päev korraga ja loodame parimat!

Suured sõrmikud

Näputöö sai otsa... Mõtlesin ja mõtlesin ning.... välja mõtlesin.
Aastaid tagasi sai tumesinisest lõngast kootud suured sõrmkindad. Õigupoolest üks sõrmkinnas. Seegi jäi pooleli. Mitte ei mäleta, miks teine kinnas kudumata jäi. Nii saigi näputöö-vaevas natuke tuustitud ja tuhlatud ning ehhee - üles leidsin. Häda aga selles, et tol ammusel ajal olid mul teistsugused vardad. Nii tuligi tehtu sootuks üles harutada ning kindapaariga otsast alata. Niisugused nad siis said. Kuna aeg on edasi läinud, siis nüüd saavad need kindad ühele poisile.

Neli kollast kassi

Selline töö mulle sobib - ei ole vaja kahte täpselt ühesugust asja teha. Kindaid-sokke saab ikka paarikaupa kootud, et need täpselt ühesugused tuleksid :)

Selle aasta esimesed

... näputööd.
Veel kolm paari lambahalle lihtsaid sokke. Nüüd on halli lõnga veel ainult triipude jagu järgi jäänud.
Üks uus katsetus ka.

Ei ole päris rahul.
a) Vist ikka ei raatsi kulutada niigi nappi "õiget" villast lõnga selliste pallikeste kudumiseks. Tuleb leida mingi muu ja rohkem valge lõng.
b) Muster tahab natuke kohendamist. Et pall oleks rohkem proportsioonis (ümaram), tuleb keskosa silmuste arvu veidi suurendada (hetkel laius 14, kõgus 19 silmust)


Praegu on selline mõte, et sukavardad lähevad mõneks ajaks puhkusele. Vedru käis lihtsalt maha.

Tikkimine tõuseb jälle päevakorda.

Uue aasta algusest

Uus ja natuke nagu teisem aasta on juba kolm päeva kohal olnud.

Esimesed euro-muljed.... Uudishimu ajas juba 1. jaanuari hommikul internetipangas kontojääki vaatama. See oli kole! Sellise numbri nägemine oli ikka natuke ehmatav küll, mis sellest, et konventeerimise kurss oli teada. Ikkagi oli kontol toime pandud koletu röövimine :)

Poodi pole veel sisse astunud. Mis on ka hea. Tervelt kolm säästupäeva juba kasumis! Viimased kroonid ja krooni-sendid tuleb veel millekski materiaalseks muundada. Ilmselt suuname sel puhul tähelepanu tiibadega pugudele ning ostame Oru poest neile sihvkasid. Õnneks on ikka veel selliseid väikesi poode, kus kliendile kaalutakse kaupa just rahale vastav kogus.

Ilm...
Temperatuur kogu päeva enam- vähem -10 kraadi ümber. Sajab. Lund muidugi. Lakkamatult sajab. Tänane lumesadu oli selline, mille kohta sobiks öelda: imeilus. Aga vot ei ütle! Seda lund on juba talumatult palju. Kui nüüd ülejäänud talve jooksul rohkem lund ei sajaks, võiks selle talve ju veel välja kannatada, aga.... looda sa.
Meie kohal oli külatee ikka jube-jube. Kuskil allpool märkisin, et plaanisin selle laiust lumelabida varrega võrrelda. Ilmselt keegi helistas, kuhu vaja. Nüüd on tee nii korras, kuivõrd see selliste ilmastikuolude puhul võimalik on. See-eest Oru-Kolu vahel oli tee selline, mille kohta uudistesaadetes öeldakse "läbimatu". Ainult üks jäljerada. Kui teine auto vastu juhtus tulema, oli üksteisest möödumine paras täpsusmäng... Loodetavasti homseks on sinna mõni sahk saadetud.

Pildil selleks talveks kaks õisikuvart kasvatanud kuuking.

Aasta lind 2011 on suitsupääsuke

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul.

Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid suitsupääsukesi jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.

Suitsupääsukese arvukuse vähenemine on ühest küljest tingitud suurtest muutustest Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, mis on jätnud kümned tuhanded suitsupääsukesed pesakohata.

Samuti on loomapidamise vähenemine ja koondumine kinnistesse lautadesse vähendanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust. Kuid suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades. Lõuna-Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laienevat Sahara kõrbe, taluma üha ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.

Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist tähtsust ning erinevaid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis.

Eesti Ornitoloogiaühing valis aasta linnu juba 17. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata üldsust aasta linnu uurimisse ja kaitsesse.

Artikkel ajalehest Maaleht

1. jaanuar

Hommikul pilves.
Temperatuur -3 kraadi.
Kell 11 algas tihe lumesadu.

Kuningas on surnud! Elagu kuningas!

Eesti ajalugu muutus 1. jaanuaril 2011. Eesti ühines eurotsooniga.Hüvasti, 1992. aastast alates käibel olnud omariikluse sümbol - EESTI KROON!
Tere tulemast, Euroopa ühisraha, EURO!

UUS AASTA SAABUS!

Olgu see uus aasta ilusam kui eelmine, toogu ta hingerahu, tööd ja leiba, uusi ideesid, mida rõõmuga teostama asuda ning kindlasti õnne, õnne ja tervist kõigile!