esmaspäev, 27. mai 2013

Maikuu lõpp ei ole kaugel

Aeg on sealmaal, et tööl käimine hakkab igapäevaseid koduseid töid-tegemisi segama... 
Ja aeg on ka sealmaal, kus omaette saab porisetud, et antagu mulle üks Saue 600 ruutmeetrine krunt. Kuskil seal Keila-Paldiski maantee ääres mu kunagisel klassikaaslasel oli selline miniaed....
Ma ei jõua ei puist, ei maist. Ja tänavu ei saa veel mitte niipeagi puhkusele. 

Tänahommikune pilt päikeses säravast õuest. Eile oli pilvine ja pime, kuid oh ei - vihma meil küll ei tulnud.

Kastanil on tänavu õisi vähe, eks tahab ju temagi vahepeal hinge tõmmata.
 Mullu juuli alul rajatud istutusala. Ootasin ja unistasin kolmveerand aastat, mil näha neid madalaid kollaseid iiriseid õitsemas. Nüüd nad siis õitsevad.....
 .... ja ilusad on nad ikka tõesti!
 Imepeenra iiriste sektori tegin tühjaks. No ma ei tea, et ma oleksin seal selliseid madalakasvulisi siniseid iiriseid näinud. Või on nad ümberistutuse stressis ja seepärast lühikesed? Või on lihtsalt mäluauk?
Pilt on tehtud ühel tuulisel päeval. Üldiselt meil pea kogu aeg ainult tormabki. Mõnikord tuleb lausa jälgida, et kas mitte ei tuleks auto kuskile lagedama koha peale parkida....
Üldiselt hakkavad peenrad saama enam-vähem talutavasse seisu (kui muidugi pideva kuivuse käes vaevlemist arvesse ei võta). Samas on kasutusele võetud suur aiamaa. No ei kõlba see traktori küntud savimaa kuskile! Aga labidaga kaevamiseks ei jätku ei aja- ega jõuressursse.Seega on köögiviljapeenrad rohkem kui õudus kuubis. Kui nüüd kaks hirmpikka tööpäeva mööda saavad (klassi lõpuõhtu ettevalmistus ja pidu ise), siis hakkan rohima. Õigupoolest betoonkõvast pinnasest ohakaid juurima. 

pühapäev, 12. mai 2013

Kevad võtab jumet

Käes on aasta kõige ilusam aeg! Paar pea kolmekümne soojakraadiga päeva tuletasid puudele meelde, et tagumine aeg oleks suvist rüüd selga tõmbama hakata. Vihma pole meite kandis sadanud mäletamatutest aegadest ja meie savine maa on nagu betoon. Üritan suurt aiamaad taas kasutusele võtta,aga see on meeletult raske. Sügisel püüdsime pääseda maa kaevamise piinast ja lasksime traktoril künda - nüüd on muld koledasti segi pööratud ja rähk väljas. 

Lillepeenrad ei ole heas seisus. Oleme mingis lokaalses külmapunktis ja talvised kahjud on suured. Masendavalt suured!
Ma ei saa veel päris hästi aru, aga tundub, et Imepeenras on alpi asterde sektor tühi. Imepeenra iiriste sektor oli see kõikse pisem - iiriseid oli lihtsalt nii vähe. Nüüd jagasin puhmaid ja tõin kõik iirised ära kuurirõdu peenrasse. Uskumatu, kui palju olid iirised kasvanud. Õnneks nendega pole midagi juhtunud. Ainult ühel sordil oli paar risoomi pudedad - need lõikasin välja. Kuna kuurirõdu peenras olid suured tühimikud, olin sunnitud isegi sauna juurest igiammusest peenrast jäänud jumikad ümber kolima. 

Pumbamaja künkapeenras on hakanud üks uustulnuk õitsema. Kas see on kuskilt poest ostetud või kataloogist tellitud, ei mäleta. Ilus taimeke on see küll!

Siin näib sel kevadel üks õisik end näitavat. 

Ainus kompaktne puhmake on selline. Teine sama taime puhmas on väga kahjustunud.
 Selle alpikanni sain oktoobris. Õitses väga-väga kaua ja oli läbi talve selline elujõuline. Mõned lehed kuivasid ära, panin ta teiste lillepottide varju ja unustasin... Kui algas aknalaua-aianduse aeg, leidsin ta jälle üles. Taim endiselt vapralt tugev ja ilus. Kuskilt kuulsin või lugesin, et keegi oli ümaralehise alpikanni sügisel õue istutanud ja nüüd, kevadel õitseb õues. Selle info peale istutasin oma alpikanni ka peenrasse. Huvitav, kas see on seesama külmakindel alpikann ja võin tema ka õue jätta?
 Helmikpööristest sain selle talvega vist täiesti lahti :(
Pildil üks mu lemmikutest , tumepunaste lehtedega sort.

Kui homme ilm lubab, siis tahaks astilbede peenra ette võtta. Vot need taimekesed on küll väga hästi talvitunud ja suvel-sügisel jõudsalt kosunud ja uusi astilbetitasid kasvatanud. Võib-olla jätkub neid ka kuurirõdu peenrasse. Kes teab...