Aiablogijate kokkutulekul

Täna oli vist tõesti sellesuvine kuumarekordiga päev. Veel õhtul enne kaheksat on 30 kraadi ja päeva ajal on olnud 35 kraadi. Õhk on kuum ja ülimalt niiske. Õues viibimine on pea võimatu, kuid ega toaski kergem ei ole. Loomadel-lindudel on samuti raske sellist kuumust taluda. Nägin täna varest, kes seisis heinamaa peal, tiivad sorakil ja nokk lahti ning rongal oli nokk nii lahti, nagu seda vaid lasteraamatu pildil kujutatuna olen näinud.

Õnneks möödus tänase päeva palavaim aeg merelise kliimaga kaunis koduaias Pakri poolsaarel. Nimelt said aiasõbrad kokku Thela ja Lepatriinu kaunis koduaias.

Ei ole minust nende sisemaal elatud aastatega saanud "järveinimest". Minu jaoks meri oli, on ja jääb veekoguks nr 1.
Pakri poolsaarele omane pankrannik.

Nii ilusaid ja niiiiii suure õiega päevakübaraid pole ma küll varem näinud!

Kaunis koduaias olid oma koha leidnud mitmed meeleolukad kujukesed ja skulptuurid. Pildil üks ütlemata armas väike puuhaldjas. Ilmselt on tema see, kes aia kohal head aurat säilitab.

Koju sõites nägime aga juba esimesi kanarbikupuhmaid õitsemas. Suvi on lõppemas.

Aitäh Rohenäpule taimede eest!

Oli väga tore päev, vaatamata valitsevale põrgukuumusele!

Aitäh Thelale ja Lepatriinule ilusa päeva korraldamise eest!!!!!!!

Koduaedade külastus - lilled

Selle postituse juurde ei oskagi midagi kirjutada. Sõnad on liigsed. Vast kõige hämmastavamad olid täidisõielised lõvilõuad.

Nägime kahte moodi peenraääri: oli väga korrekstelt sirgeks lõigatud muru ja peenra piire; oli maakividega piiritletud peenraid. See on raske variant, mis nõuab perenaiselt "peenemat näputööd", et kivide vahel turritama kippuvaid rohukõrsi korrale kutsuda.

Koduaedade külastus- roheline aed

Väljapeetult, rahulikult ja väärikalt mõjuvad suured rohelised aia-alad.

Koduaedade külastus - tiigid

Kahes koduaias nägime tiike. Pererahvas on nendesse omal ajal istutanud mitmeid veetaimi, kuid on nüüd hirmasati hädas, sest veepinda pole enam üldse näha. Suve üks suuremaid tegemisi ongi olnud taimede välja kiskumine.

Juulikuu viimane päev

Täna hommikul Tartu maantee äärde töömehele vastu sõites nägin, et meie küla sildist kuni Pirita jõeni olid asfaldil veeloigud! Sellel kitsalt piiritletud alal oli öösel vihma sadanud. Mul on sellest põuast tõsiselt kõrini, aga et vihm võib nii lähedalt (1km) mööda minna meie õueala riivamata, see on juba liig mis liig!

Ilm on päikeseline, taevas sõuavad üksikud valged rünkpilvetupsud. Tuul on tugev. Temperatuur 23 kraadi. Inimene jõuab kuumusega harjuda, muidu tavaliseks soojaks suveilmaks peetud ilm tundub praegu nii jahedana.
Tammiku floreaalile kogunenud inimestest oli enamusel jakid või joped kaasas.

Tammikule nime andnud iidsed tammed hakkavad üksteide järel kuivama.

Vanade mõisavaremete käsi käib paremini, kui nende eluea pikendamise võtavad enda südameasjaks noored kultuurihuvilised inimesed.Pärast matka algab maalimine. Ettevalmistused on juba tehtud.Matkal olid giidideks Tartust kohale sõitnud Ülle Kukk ning muidugi kohalik taimetark Arne. Pildil on ülimalt dekoratiivsed palderjani õisikud.Siumari. Väga mürgine!Harva võime kuskil võpsikus kohata nii hästi säilinud kiviaeda. Ja kui kõrge see aed veel on!

...

Tuul on päeva peale aina hoogu kogunud ja nüüd vuhiseb ja ulub ümber maja kui meelest ära. Puhub nii tugevasti, et kõrvad laperdasid tuules ja iga natukese aja tagant oli tahtmine kontrollida, kas ehk marutuul pole neid endaga kaasa viinud. Lõpuks sai mõõt täis - ega`s inimene omas aias pole mingi pärisori, et varavalgest hilise õhtutunnini rügada tuleks. Tutkit brat - kaugel sellest. Nii korjasingi kodinad kokku ning läksin tuppa sooja. Vaja end vahetevahel telemaastiku hetkeseisuga ka kurssi viia.

Vahva üritus

Ma ei saa isegi päris hästi aru, kuidas see nüüd niimoodi juhtus, et üks Krõõtade üritus toimus meite kandis.
Ega ma uskunud, et eriti palju inimesi tuleb - suvi ju ning igaühel omad tegemised. Aga enne kella viit oli meie külateel kahtlaselt palju autosid sõitmas. Ja kohale jõuti! Ju siis tee kirjeldus oli arusaadav.
Ja küll oli palju rahvast! Lausa uskumatu!

Kui hommikupoolikul ja veel keskpäevalgi oli ilm ikka väga kuum ja päikeseline, siis pealelõunaks oli kohal äike. Meie vihma ei saanud, kuid välku lõi ja müristas. Kuulasime pilve mühinat. See oli justkui madalahäälne lennukimürin. Kõhe hakkas! Loodus on ikka võimas küll! Arne pakkus välja, et see pilv möllab kuskil Vaida kandis. Ja nii oligi olnud.

No nii! Kui rahvas kohal, kohustuslikud kummikud jalas, pakkisime endid kahe auto peale. Kadri autosse mahtus rahvast kohe õige palju. Meie õue peal olles tulid üksikud vihmapiisad... paari kilomeetri pärast oli sadu tugev.... viie kilomeetri pärast väga tugev....

Jõudsime matka alguspunkti. Matkajuht oli väga seda meelt, et ei aita miskit, keerame tagasi ja läheme koju. Piisas autoukse paotamisest, kui juba olidki märg. Prrr!
Läksin teise auto rahva käest küsima, mis nad arvavad. Arvati, et rahvatantsijad on harjunud iga ilmaga, harjunud kannatama. Kinnitamaks oma valmisolekut kannatamiseks, kobisid kõik autost välja..... ja olid hetkega märjad :D

Me ei jõudnud ära imestada, et kõike näinud ja kõike kogenud eluaegne looduseinimene nii kangesti tahtis matka ära jätta. Selgus põhjus - matkajuht tundis, et vastutab matkaliste elu ja tervise eest. Selline ekstreemne ilm tekitas temas natuke muret. Aga me suutsime ta oma vihma trotsiva sõjakusega meelt muutma panna.

Matkal nägime mitmeid orhideeliike, koldjat selaginelli, soojumikat, siledat tondipead, soovõhka.
Nägime, et soos võib olla allikaoja, mis oma loogelises sängis peidab paljusid graniitkive. Oja kaldal oli väga uhke metssigade spa.
Metsast välja jõudes olime juba peaaegu kuivad.

Ahjaa! Üks autotäis inimesi jäid hiljaks ja nad olid ka ainsad, kes ära eksida oskasid. Ma ei saanudki lõpuks aru, kus nad valesti keerasid. Nemad jäid meile koju. Nende meelt lahutas meie vanaema.
Ja mis kõige huvitavam, meil ei sadanud. Oli hoopis ilus ilm! Soost tagasi sõites nägimegi tee peal, kus vihm oli justkui noaga lõigatud.

Õues jalutasime ringi, siis sättisime terrassile piknikulaua.
Vahva oli see, et vaatamata märjaks saamisele jäädi matkaga vägagi rahule.
Väga tore õhtu oli!

Ja veel. Vihm oli ikka nii hullult tugev, jätsin enne matka algust autosse käekella, mobiili ja fotoka. Me olime ikka tõesi lä-bi- mär-jad!

Ilus esmaspäev Paunkülas

Kose ja Kõue valla koolidele ning lasteaedadele korraldatud üritus "Teeme head" oli üks ütlemata vahva üritus. Lapsed said kindlasti hästi palju põnevaid ning ka väga kasulikke teadmisi juurde. Olen eriti vaimustuses kiirabibrigaadi tööst: lapsed said ise lahases käsi-jalgu siduda, kopse ventileerida, südamemassaaži teha ning südant kuulata (nuku peal muidugi) ning kaelalahast paigaldada. Lapsed olid väga hakkamist täis!
Meile esines Ott Lepland. Ta jagas fännidele ka autogramme. Lapsed seisid kannatlikult pikas järjekorras (Seda "sabatamist" vaadates tuli kohe õnnis nõukaaeg meelde).
Pildid üritusest asuvad siin.

Ja mitte vähem tähtis pole asjaolu, et meil vedas ilmaga. Üle tüki aja jälle mõnus suvesoe ilm!
Homseks oleks ka väga vaja head vihmavaba päeva!

Hakkame otsi koomale tõmbama

Panime täna oma klassi õppeaastale punkti. Aitäh lastele, muusikaõpetajale ning lastevanematele, kes aitasid kostüüme valmistada ning tõid head-paremat peolaulale.
Mõned pildid meie peost on siin. Aru ma ei saa, miks vana fotokaga tubased pildid sellised kollased tulid!

Raamatud, raamatud, raamatud!

Järgnev on pärit Epp Petrone blogist:

Kirjastus Petrone Print algatas blogi-turunduse kampaania.
Ülesanne: Postita viis linki ja kingi endale raamat!

1) 6. novembril ilmuva Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler:http://www.youtube.com/watch?v=qjwzT_w9uO4&feature=player_embedded


2) Justin Petrone intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”: http://www.youtube.com/watch?v=zlIexCTg5k0


3) Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”: http://www.youtube.com/watch?v=soHob7ZHMZ0

4) Meeleolukas meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost: http://www.youtube.com/watch?v=CLRqnaoOgnA&feature=player_embedded

5) Ja kirjastus, kes need raamatud on ilmale toonud ja kust neid netipoest ka osta saab: http://www.petroneprint.ee/

Osalemise reeglid:
Sinu blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv
Lingid peavad olema aktiivseks tehtud
Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini
Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).

Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo – http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php

NB! Kingi saadab kirjastus Sulle tasuta koju Eesti siseselt. Kui soovid saada raamatut välismaale, tuleb Sul postikulud endal tasuda.

Lodjaga Emajõel.

Vanajumal oli armuline ja andis meile tänase väljasõidu tarvis kena päikeselise ilma. Käisime Emajõe peal lodjaga sõitmas. Meie Lenne tütred olid lodja peal tähtsad asjapulgad: üks kapten, teine tüürimees :)
Pilte sai tehtud palju, aga üles panen vaid väikese valiku, kus pole inimesi peal.
Siin siis vaateid Tartule vee pealt.

Ühed "hullud" sellise külmaga süstasõitu tegemas.
Ööklubi "Atlantis"

Parte on Emajõe kaldal kohe palju-palju.

Tagasisõidul vaateid vastaskaldalt:

Uued eramud jõe kaldal.

Kinnisvaraarendus näeb ette kuskil kümne taolise maja kerkimise Emajõe kaldale. Aga see üksik mohikaanlane jääb sinna vist kauaks ainsaks omataoliseks - masu on rahavood ikka hullult kinni pitsitanud.

Mingi errori värk on piltide üles laadimisega. Eivere pildid ehk millalgi hiljem.

Kõue Rahva Majas

Täna õhtul pool kuus võtsime ette sõidu ajalooteemalisele üritusele Kõue Rahva Majja. Muidu tundus, et see on ikka üsna kaugel (on ju mu töökohtki kaugel), aga 25 minutiga olime kohal.

See maja on vist väga õige koha peale ehitatud, kuidas muidu on tal nii hea aura. Mis peaks minul selle majaga asja olema, aga tal on mingi võlu või tõmme või ma-ei-tea-mis, aga seal on tõesti hea olla.

Kammerlikus õhkkonnas ajalootunnis tutvustas Valdo Praust Kose kihelkonna teedevõrgu arengut läbi 1000 aasta.
Erudeeritud esineja "maaletooja" on Triigi külavanem Juhan.

Professionaalselt koostatud PowerPoint esitlust oli väga huvitav vaadata-kuulata.

Isegi minul kartograafias väga kehvasti orienteeruva inimesena oli põnev. Rääkimata Arnest, kes minu arust pidevalt kaartides tuhnib.

Kui ainult.... Jah, ma ei ole ikka veel terveks saanud! Pikapeale oli tõeline vaev ennast istuvas asendis hoida. Vaatasin aga enda kõrvale jääva katusealuse nišši poole ja soovisin, et ma võiksin olla nähtamatu ning sinna katusealusesse unkasse pikali visata, silmad kinni panna ja esinejat kuulata. No vahepeal muidugi oleks piilunud slaide ka.... Pea on justkui vatti täis, pisarad voolavad ja üldse aitas vastu pidada vaid kaasa võetud pudel vett. Vastasel juhul oleksin ammu trepist alla kapanud ja õues ennast hingetuks köhinud. Ja mis kasu sellest Brontexi tabletist üldse on, kui bronhides pole midagi - ainult kurgus... Ja jagu sellest jamast ma ei saa.

Homse päeva olen toas. Lubasin seda oma meesperele ja eelkõige iseendale. Aga, nojah, lubadustest annab alati ühel või teisel moel kõrvale hiilida. Eks homme ole näha!