Viimane uus õitseja

Juba mõnda aega õitseb Pikas peenras üks uus püsik. Seekord siis viimane uustulnuk meie aias. Helenium autumnale - sügisheleenium

Ahjaa! Koolitusel tuletati rangelt meelde, et taim on küll elus, kuid kokkuleppeliselt öeldakse tema kohta siisku "mis", mitte "kes". Lastelt tuleb nõuda korrektset keelekasutust.

Ilmast:
Vahelduv pilvisus. Kord paistab päike, kord sajab sünkmustast pilvest hoovihma. Sügis mis sügis.

Kartul sai sel nädalal üles. Saak on hea. Näis, kas tuleme selle portsuga välja ka uudseni. Praegu mugulad veidi tahenevad, siis saab hakata sorteerima.

PS! Kohutav väsimus, nagu oleks kuu aega ühegi puhkepäevata tööl käidud.

Roosid ja sügise hingus

Vaatasin eelmise suve postitusest järele - välja on läinud pinnakatteroos "Volare". Ülejäänud kolm on alles ja ka suht-koht kosunud sellel suvel. (Kevadel olid ääretult viletsas seisus).
"Denise"
"Fairy"
Juba ostes lipikuta roos
Ja lõpuks potiroos. Oli neid taimekesi selles potis tervelt kolm. Üks läks välja, teine on kidurake, aga kolmas õitseb ja tervelt kuus õienupukest on tal.

Eelmisel sügisel ostsime Juhani puukoolist kaks põõsasmaranat. Kollane näitab oma esimesi õisi. Teine (vist roosa) on veel väikseke.

Õitsemist alustavad hilised kõrged kukeharjad. Esimene "pääsuke":

Õhus on tunda sügist. Juba liiga palju on puudes kollaseid lehti. Toomingas tõmbub punaseks ning kui nii edasi läheb, on ta peagi raagus.
Pildil kask jõe kaldal.

8. august lillepeenras

Öösel ja varahommikul sadas. Ja päris tugev sadu oli. Praegu lauspilves. Temperatuur +17 kraadi.
Mõned lillepildid. Domineerivad erinevad kollased (tagetesed) ja roosad toonid (siilikübarad, floksid).

Madal intensiivselt helekollane tagetes. Väga kompaktne, lopsakas ja ümaravormiline taim. Kõrge tagetes. Tänavu ääretult lopsakas ja kõrge, kuna sai kasvama vasttekitatud kasvukohale. Lihtõieline kõrge tagetes. Erinevalt täidisõielisest sugulasest on tal õied märksa väiksemad ja õisi on ka palju vähem. Kevadel seemnest kasvatatud päevakübarad. Tänavu väga lopsakad ja õisi on taimedel väga palju. Kas Kadaka või Köögikata aiast on meie peenrasse jõudnud veel üks uus püsik. Tundub, et meil on nüüd püsik-päevakübar! Aitäh! Aitäh! Ja viimane sel aastal õitsema hakanud uutest liiliatest. Mäletan, et selline oli kunagi mu lapsepõlvekodu aias.Jäneda lillelaadalt ostsin suureõielise roosa ja helekollase liilia sibulaid. Need loodetavasti näitavad oma õisi järgmisel suvel.
Ja oh üllatust- paar väikest elulõngataime on ka õitsema hakanud! Aitäh Köögikatale nende elulõngataimekeste eest!

Palav! Oi, küll on palav!

Täna hommikul sai linnas käidud. Kõige muu seas oli tahtmine ka turule tiir peale teha. Juba all-linna minnes oli põrgupalavus ja kui siis hiljem hakkasin Ülemiste poole tagasi minema, oli küll tunne, et vot kohe-kohe kaob pilt eest ära. See oli jube! Natuke aega tuli kaubanduskeskuse jaheduses ennast turgutada, et julgeks autorooli istuda.

Ülejäänud päev oli kui maha kantud. Piltlikult öeldes kulus päev linnaskäigu haavade lakkumisele.

Aga tänases põrgukuumuses on õitsema hakanud üks uus liilia. Küll sai tema õiepungi jälgitud, et mis karva see õis nüüd siis tuleb - oranž või kollane või hoopis kreemikas. Aga selline ta meil on.Sordinimi: `Aelita´

Väike ringkäik aias

Paar sõpra helistasid ja olid mures, et kuhu ma olen kadunud - ei kippu ega kõppu. Olen täitsa olemas, aga kole kiire on olnud ja tegemisel on olnud sellised tööd, millest poleks midagi kirjutada. Aed on meil korras (vähemasti ise olen rahul)ja nii saigi üsna sageli toas nokitsetud.

Mul on loll komme seada endale ajalisi tärmineid ning siis siduda hulgim igasuguseid tegemata töid selle tärminiga. Ja nagu tavaliselt, nii jäin ka seekord ajahätta. Nimelt oleksin väga soovinud kasvuhoone taga söödimaa läbi kaevata enne sünnipäevapidu, aga.... (nojah, mis kaevata - ikka kuupsentimeeter haaval sõrmede vahelt läbi raputada, et need va ohakajuurikad kätte saada). Ei jõudnud. Küll sadas nii hullusti, et vajusin kummikutega üsna sügavale maakera sisse, küll oli palavus ja parmud. Ühesõnaga - kärss kärnas ja maa külmunud... Ja nüüd, kui seatud tähtaeg on möödas, ei taha töö sootuks mitte edeneda. Aga paraku tuleb end siiski tööle "piitsutada", sest ega maasikataimede istutusaeg enam mägede taga ei olegi. Kõige hullem on see, et mul on peas valmis projekt, millisena ma tahaksin seda aiamaa osa edaspidi näha: arvestades sellega, et nooremaks ei lähe meist keegi, siis tuleks hakata rohkem ennast säästvale aiakujundusele mõtlema. Noh, et ei oleks vaja lõputult kaevata.... ja kaevata.... ja ikka endiselt.... kaevata....
Vot see projekt on tore asi küll, aga töömehe-asjatundja roll on selles projektis üüratu. Temal aga puhkus läbi ning töökoormus on hetkel väga suur. Nii et ootame ja loodame.

Kurke sai täna hulgim sisse tehtud.
Hommikul avastasin suure rõõmuga, et üks kuluartikkel on meil selleks korraks jälle maas - tomatid hakkavad massiliselt värvi võtma.
Paistab, et ka teine kuluartikkel on kas täielikult või vähemasti osaliselt maas - suurelt põllult sai täna üles võetud kummastki sordist üks proovipesakond. Kartulitel pole väga vigagi! Ega pikka kasvuaega neile enam ei anta - tundub, et lehemädanik hakkab sisse tulema. Aga üldjoontes on põld ikka endiselt kena ja roheline.
Kapsas keerab ka pead, aga söödikud lasevad kapsalehtedel hea maitsta ja kõik taimed on kangesti sellised pitsilised.

Mõned pildid praegustest õitsejatest.




See kollaste õisikutega lill on uueke meie aias. Sordinimega prževalski kobarpea ehk Ligularia przewalski

Puitterrass sai valmis

Teine suveprojekt sai nüüd ka valmis.

Pinotexi tuli juurde osta ja nagu tavaliselt, nii ka seekord on toonivahe ikka väga suur. Kuidas niimoodi küll saab?!?
Eile õhtul tegin pildi ka Imepeenra varaste flokside sektorist. Minu arust on sel aastal need floksid kuidagi eriti erkroosad.

Pumbamaja kiviktaimla projekti jätk

Täna on kogu päeva pilves olnud. Vaid korra keskhommikul üritas Rapla linna kohal päike pilvi laiali ajada, aga suht ebaõnnestunult.

Täna asusime pumbamaja kiviktaimla juures tööle.
Kõigepealt planeerimine ja siis suur kivivedu. Esi-esi-esivanemate taluasemelt sai toodud suur lapik kivi, mis on nüüd tõenäoliselt selleks aluseks, millele sobib Hilise workshopis kiibitsetud tehnikas üks lillepott istutada.
Muideks, kivide järele tuleb korra veel minna.

Pildid valminud peenrast:

PS! Nelgitittesid jätkub veel ka eelmisel suvel rajatud kiviktaimla istutusalale!

1. juuli ennelõuna

Pean aga jälle alustama ilmajutuga - küll on palav! Aga täna on ilm ikka sutsuke teisem - nagu natuke pilvealuseks kisub ennelõunaseks ajaks. Ju küpsetab mõnesse paika paar kena äikesevihma sahmakat.

Eile käisid meil jälle aiahuvilised ja käpaliste huvilised. Kõigepealt marss sohu, siis jõkke, siis aeda kaema ja siis jutustama. Aga fotokas, vaene vennike käis ka ujumas. Soos nimelt. Noh ja eks ta nüüd kuivas, "lestad laiali". Tänased pildid on tehtud katseks, et kas võtab veel jutule või tuleb olude sunnil rahakotti kergendada.
Vist töötab ikka.

Proovipildid aiast:
Minu konkurentsitud lemmikud sel suvel - alpi astrad.
Kõrvitsapostament on lopsakas ja kasvatab kenasid pallikesi.
Saialilled küüni seina ääres õitsevad.
Alustasin uue projektiga. Pumbamaja kiviktaimla rajamiseks sai täna labidas maasse löödud. Kui terrassi piirded valmis saavad, järgneb pumbamaja vundamendi soojustamine. Siis saan hakata kiviktaimlat kujundama. Õnneks on Raudismäel hein tehtud, nüüd võime kivikangrusse kivide järele minna.

Jaanipäevased tegemised

Piisab, kui kodust ära olla paargi päeva ja mis me näeme? Tagasi tulles..... aed mossitab ja väidab, et teda on unustatud ja unarusse jäetud vähemalt kolmeks nädalaks. Egoist selline! Vot just sellisel hetkel ma saan täiesti aru nendest aiapidajatest, kes mingi hetke ajel on ähvardanud oma aia ära asfalteerida.

Tegelikult on see aiapidaja hingeelu ikka üks omaette nähtus küll. Mõnikord siunad ja sajatad kõik murupinnad, peenrad, puud-põõsad ja kapsavaod maapõhja. Järgmisel hetkel (pärast värsket niitmist ja rohimist) vaatad pisarsilmil - ah ja oh, kui ilus! Ja aed teab seda. Ta tunneb oma partnerit- aiapidajat läbi ja lõhki ning seepärast ta mõnikord solvubki ning näitab oma tusasemat palet.

Täna siis oli meite kandis üle tüki aja jälle suveilm. Päike paistis ja keskpäevast alates kannatas juba jakigi seljast visata. Rohumaad (muru) on niidetud hommikust saati siiamaani. Kuna murutraktor ei saa päris filigraanse tööga hakkama, tuleb otsad andnud muruniiduki asemel ise müüride ja peenarde servadest ning puude ümbert rohtu kitkuda. Ja oh õudust - parmud on kohal! Ma vahetaks hääl meelel ühe parmurajaka kahekümne sääse vastu.

Ahjaa! Tahtsin kööki puid viia, et noh, mõnikord tuleb ju suvelgi kerge kütis teha. Läksin kuuri. Halge korvi ladudes nägin mõnda herilast lendamas, aga ei teinud sellest suurt numbrit. Siis aga vaatasin, et üks poistest oli oma tööjope jätnud riida peale. Tõstsin selle üles ja järgmisel hetkel..... no igal juhul oli neid põrisejaid palju.... ja nad olid väegade ärritunud. Sain paar nõela ja putkasin kuurist minema. Aga uudishimu ei andnud asu. Järgmisel hetkel sai jope pika ridva otsa õngitsetud ja kuurirõdule toimetatud (pommiroboti tunne oli). Noh ja see herilasepesa oli jope varrukas...

Ja mõned jaanipäevased lillepildid ka:
Imepeenrast:Kiviktaimla istutusalalt:
Pikast peenrast:Lavendlititad on hakanud kosuma. Ja Kadaka aiast napsatud metssalvei on juba väga atraktiivne.
Lipuvarda ringpeenrast:
Ja pada, kus võõrasemad ikka endiselt troonivad. Lobeeliad etendavad seal vaid väikese aktsendi andja rolli. Olgu siis seekord sedamoodi.

Lihtsalt lillepilte

Pildid on tehtud pühapäeva õhtul.
Õitsejaid on nii imepeenras, uuel istutusalal, kuurirõdu peenras, pikas peenras, kasvuhoone taga "stand by"-peenras, kui ka pojengide alal.
Pilte ei teinud õitsevatest iiristest, lupiinidest ning õitsemist alustavast tõnnikesest.

Aga ampel on uhke!

PS Nüüd on siis lõplikult selge, et mina ja roosid ühte aeda ei sobi. Ma ei saa nendega hakkama! Mullu rajatud rooside ringpeenras on neljast pinnakatteroosist täiesti korras vaid üks. Kaks ajavad mingeid võrseid ja see kõige tugevam on täiesti kutu. Vot siis! Antud asjaolust johtuvalt jääb plaanist välja rosaariumi rajamine.