Kuvatud on postitused sildiga sügis. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga sügis. Kuva kõik postitused

pühapäev, 20. november 2011

20. november

Hommikul -4,9 kraadi. Maa härmas, kuid lund veel õnneks ei ole. Kella 10 paiku hommikul üritab päike end pilvede vahelt läbi nügida. Kohati see nagu õnnestub, samas jälle mitte.

Lihtsalt meenutuseks:

20. november 2008

20. november 2009 Läbi akna tehtud fotol on näha, et lund siis veel ei olnud (aga peagi oli platsis)

2010. aasta 20. novembril pole ühtegi postitust. Küll aga leidsin 7. novembri postituse (mis on küll masendav, aga hullem on alles ees, nimelt)....28. novembril oli juba õudus kuubis.

Vihma puhul on pea 100% kindel, et kui on meeles vihmavari kaasa võtta, siis vihma kindlasti ei tule. Loodame lume puhul sama - ostsime lumelabidatele lisaks ka vähe laiema saha moodi moodustise. Ehk on abiks lume koguse mõjutamisel.

neljapäev, 10. november 2011

Kui mart külmetab, siis...

... kadri...
Noh, eks seda saame siis näha, kui kadripäev käes, aga täna hommikul oli tervelt -7 kraadi. Eile hommikul -3. Hakkab peale see jama!

reede, 4. november 2011

4. november

Ilm päikeseline. Pärastlõunal varjus +12 kraadi.
Ilmaprognoos lubab veel vähemasti 11. novembrini samasugust sooja. Kuskilt kuulsin, et isegi Soome põhjaaladel pole talve tulekust veel ei kippu ega kõppu.
Aga minu isiklikud vaenlased - metskitsed - on juba hallis talvekasukas. Meie kandis on neid elukaid liikvel vähemasti üks neljaliikmeline punt. Hoidku nad, põrgulised, sõiduteest ja auto esitulede valgusvihust sündsasse kaugusesse!

teisipäev, 1. november 2011

Algas november - talvekuu

Ilm on endiselt väga vahvalt soe, kuigi täna tibas vaevumärgatavat udukat. Pumbamaja kiviktaimlas õitseb pisikelluke.Annaks loodusjõud meile veel pikalt sellist sooja aega!

pühapäev, 7. november 2010

Lumine pühapäevahommik

Pühapäeva hommik üllatas valge maaga.
Ja mõni meist vaevleb samal ajahetkel Küprosel suure palavuse käes.
Siin aga tervelt seitse pikka kuud veel, enne kui kliima jälle kord sobivaks muutub.

pühapäev, 17. oktoober 2010

Oh seda ilmakest!

Küll tänavu jäi sügis lühikeseks! Tali kipub juba oktoobri keskel näitama, mida kõike ta oskab.
Lumekirmetis on maas...
Ja nagu sellest lumest veel vähe oleks, on külmakraadid ka jõe peal toimetanud. Õhuke jääkirme, aga asjaks ju seegi...
Tali tuleb! Kus on suusad? Kus on uisud?

Reaalne elurütm on näidanud, et me peaksime oma aiatööd sügisel varakult ära lõpetama. Pole ju selle aiailu imetlejaid, kui hommikul hämaras lähed ja õhtul hämaras tuled. Praegu on tunne, et juurin pikast peenrast välja selle kõrge sügisastra - oktoober on tublisti oma teises pooles, aga õitsema ei kavatse see taim mitte hakata. Ainult lamandunud varred turritavad laiali üle muru ja kõnnitee.
Korrastasin veel veidi peenraid, kuid kaua vastu ei pidanud - sõrmed sinakaspunased ja kanged - tee siis tööd või miskit. No ei saa mina aru nendest kinnastest, kus sõrmeotsad kudumata - minul on just sellised mardisandi küüned, mis koledasti külmetavad ja suisa ära kukkuda ähvardavad, kui sooja ei saa :) Prrrr! Kus on puud - kähku kütma!

neljapäev, 14. oktoober 2010

Kolletamispäev

Läbi aastate on kolletamispäev siin meite kandis olnud selleks tärminiks, millest alates võib öelda, et mets on raagus. Tänavu veel ei ole. Vähemalt haavad meie metsas on veel kollased. Uue pargi noored haavad on veidi teist tüüpi - nende lehed lähevad kiiresti pruuniks ning praeguseks ajahetkeks on puud täiesti raagus. Nädala alguse tormituuled rappisid meie suuri vahtrapuid üsna armutult ja nii on nemadki nüüd kurvalt lehetud.

Kuidagi järsku on ilm pimedaks ja hilissügiseselt süngeks muutunud. Praegu sajab midagi vihma ja lörtsi segu moodi ollust ning tuul mühiseb ümber maja üsna koleda vihinaga.

Kuid on olnud ka hullemaid kolletamispäevi. Aastaid tagasi oli tänase kuupäeva hommikutundidel paks lumi maas ning veel eelmisel päeval peenras säranud daaliate õied piilusid lumest välja üsna ehmunud ilmel.

Tänane tööpäev oli tavalistest päevadest veidi erinev- lapsed tegid selgeks, et täna kohe mitte ei sobi tavalist tõsist tööd teha. Noh, eks me siis võtsimegi natuke kergemalt - pidasime väikest viisi pidu, maiustasime ja arutasime muidu tähtsaid ilmaasju,
Väga vahvalt õnnestus ajaloos jumalate joonistamine. (Millegipärast tahtsid kõik tingimata Anubist joonistada). Eesti keeles lõpetasime piltjutustuse. Pidin vastama õpilaste üsna trotslikule küsimusele: "Miks üldse inimesed raamatuid lugema peavad?" Esimese üllatusega ei osanud selle peale nagu midagi öelda. Siis jutustasin lastele loo kilplastest, kes mäe nõlval metsa langetasid ning rasked palgid õlgadel mäest alla tassisid (lapsed kujutasid väga hästi ette, kui raske säärane töö võis olla). Siis aga keegi komistas ning õlalt maha kukkunud palk veeres mäest alla. Lapsed turtsatasid üsna põlastavalt, kui kuulsid, et kilplased nüüd suure hurraaga kõik mäe jalamile tassitud palgid taas mäkke vedisid ning siis mäest alla veeretasid. Minu jutustusele pani "punkti" pärast hetkelist vaikust lausutud otsus: "Lollakad!" Nüüd sain võimaluse lahti seletada võrdlus "nagu kilplane" ning ühtlasi teha laste jaoks väga ebahuvitav avaldus, mille kohaselt just raamatute lugemine rikastab inimeste sõnavara ning keelepruuki.
Inglise keel oli mõlemal klassil ainus "karm" tund, kus hinnaalandust ei olnud ning homme ootab neid ees test (koos kaasneva hoiatusega, et ei ole enam mõtet oma veerandihindega mängida - hinde parandamise aega ei pruugi eriti jääda). Loodetavasti on lapsed tublid veerandi lõpuni ning mingeid ootamatuid ekstsesse ette ei tule.

teisipäev, 12. oktoober 2010

Hilissügis

Hommikul olid taevas sünkmustad vihmapilved, mis hooti külma ja peenepiisalist vihma endaga kaasa tõid. Päeva peale tuli päike välja ja aknast õue vaadates võis päikese lahke ilme nii mõnegi kergeuskliku ära petta - säravale ilmale vaatamata lõõtsus õues külm tuul.
Pärastlõunaks olid vihmapilved asendunud väheke heledamate pilvedega, millest sadas midagi, mis hirmsasti lund meenutas. Sadu oli küll lühiajaline, kuid tuletas meelde, et sügise rajad on vääramatult talve suunda keeranud.

teisipäev, 5. oktoober 2010

Selle sügise viimane lõkketegu


Üheks talve vastu valmistumise operatsiooniks oli sõidutee ääres puude korrale kutsumine, et oleks, kuhu lund lükata. Õhtu oli ilus ja päikesepaisteline. Nii võtsimegi okste põletamise ka kohe ette. Kuuseokkad tekitavad efektselt tupruva valge suitsupilve.


pühapäev, 3. oktoober 2010

Oktoobrikuu esimene pühapäev

Alati on kole kahju, kui üks puhkepäevadest töö juures ära kulub. Üks asi on üritus töö juures, teine asi on käia lihtsalt kuskil üritusel.

Mihklilaat lõppes minu jaoks üllatusega - auto ei suvatsenud käima minna. Jälle see starter jupsis! Mehed lükkasid künkast alla ja nii ta käima läks. Koju sain. Seisma jätsin sissesõidutee otsas keldri juures. Noh et juhul, kui ikka käima ei lähe, siis on võimalik jälle lükata. Nüüd on masin remondis ja mul asendusauto. Ikka seesama, mis talvel. Pisike, kerge ja üldse selline ..... kahtlane. Ütleks, et kuidagi nagu .... kergemeelne :) Ma ei hakanud mitte vaatamagi, kas tal, põrgulisel, üldse viiendat käiku on. Kulgesin niisama punktist A punkti B. Venides. Tasa ja targu.

Tööplaanid on tänase seisuga viimane kui üks tehtud õppeaasta lõpuni. Ei meeldi mulle see plaanide tegemine ja nii saigi kõik korraga ette võetud. Milleks seda saba mitu korda raiuda, kui ometi saaks ühe hoo ja hoobiga asi joonde aetud.

Mis siis järgmisel nädalal ees ootab? Ähh! Haridusfoorum reedel. On kah päev leitud! Viies tund lõpeb kell üks ja nii pole mõtet paariks tunniks koju sõita. Asjatu bensiinikulu ja lisaks on ikka ääretult raske end reede õhtul uuesti tagasi kooli ajada. Seega üks ütlemata pikk ja veniv nädal tulemas.
Näis, mis seal siis räägitakse. Kui räägitakse.
Ma ei kannata koolitusi ja neid foorumeid, kus mängitakse. Igasugused rollimängud on täiesti vastukarva. Tsirkus ei meeldi ei reaalselt ega koolituse nime all tehtuna. Paari korda mäletan, mil ei jõudnud end ja oma tobedat kohusetunnet ära kiruda, et seal oma aega sai raisatud.

Ja kui kalender ikka õigust räägib, siis tegelikult on veel vaid kolm nädalat esimese veerandi lõpuni.

pühapäev, 26. september 2010

Külm - sügis ju!

Tänane päev ei ole eilse vend. No mitte kuidagi kohe ei ole! Eile päikesepaiste ja +20 kraadi sooja, täna udune, pilves ja +10 kraadi. No mitte ei venitanud rohkem välja!

Tubased tööd. Kappide korrastamine. Poisid tundsid huvi, kas ma mitte juba esmaspäeval kuskile lendama ei hakka, et selline tuuseldamine käib. Oh ei, ilm lihtsalt selline, et vaja juba ka soojemad vatid vähe käepärasemalt paigutada.
Nüüd hakkab juba hämarduma, aga akende pesemiseni täna ikka veel ei jõudnud.

Vihma on meil nüüd nii palju sadanud, et jõgi on jälle ilusasti vett täis. Kohe suisa tammi ülaservani. Ja tammi taga madalamas osas on ka kivid kenasti kaetud - sealgi on jõgi jälle vooluveekogu. Tegelikult on isegi natuke nagu kõhe vaadata seda veega täitunud jõesängi. Uskumatu, kui kiiresti võib inimene kohaneda looduse vempudega - purukuiv jõgi oli lõpuks täiesti tavaline nähtus, justkui peakski nii olema.Potsu ei jää ju muidugi mõista sammugi maha - tema ka tammil ukerdamas.
Mõnel meist algas tänasest kolmenädalane puhkus. Kadedaks teeb kohe! Mul oleks ka n+1 tööd aias ja toas teha.

Täna oli loodusmatkade giidil tööpäev. Käis noortega Järlepa järve ääres. Alguses me teadsime, et matkasellid on Kose G-st, aga selgus, et oli olnud ka harmikaid ja ardukaid. Meie omad olid giidi ka tundnud. Küsisin, kas teretada ka osati. Oli osatud, kiitis giid lapsi.

laupäev, 25. september 2010

Suvesoe sügispäev

Täna on olnud kogu päeva võrratu ilm! Temperatuuri maksimum ulatus 20 kraadini.

Leidsin koha, kus on info ilma kohta kuu aja pärast meie comeniuslasi huvitavas paigas.

Ioannina ilm
Thessaloniki ilm
Aga meie sõprade juures Kreeta saarel Heraklionis on veel suur suvi.

neljapäev, 23. september 2010

Loodus on vägagi sügise nägu

Lugesin Muhediku blogist, et lõunaosariikides loodus veel suviselt roheline. Tegin vastukaaluks meite kandi looduse seisust mõned pildid.

Pärnad on meil kollased
vahtrad, kes rohkem, kes vähem punased
toomingad päris raagus
kased on väga hõredas leherüüs
saared on oma leherüü sootuks maha ajanud
On ju suur see meie Eestimaa! Kliima erinev, loodus sellest johtuvalt samuti erinev. Ma suudaks ehk selle sügise ja talve natuke kergemini üle elada, kui sügis tuleks hilja ja talv tuleks veelgi hiljem ning läheks minema võimalikult vara.
Aga...... kus sa sellega!

pühapäev, 19. september 2010

Kui Muhhamed ei lähe mäe juurde, siis....

...mägi läheb Muhhamedi juurde. Selline huvitav vanasõna araabiamaade kandist.

Kohalikus kontekstis tähendab see vanasõna, et kui ikka inimene on seesamune... topograafiline... hmm ....kretiin ja seetõttu üksi metsa minna ei julge, siis..... No kes ei tahaks rikkalikul seeneajal metsas käia? Ma tahaks ka. Aga, nagu ikka, ei ole mu kaasal kas aega või on ta tööl - no ei ole ma veel metsa saanud sel sügisel. Seega seened (mägi) tulevadki ise koju kätte.

Meil on ju uus park ja vana park. Ja nii palju seeni, nagu tänavu, pole ma seal varem näinudki. Mis mul nüüd viga! Läksin täna lihtsalt jalutama, anumat kaasa ei võtnud, kuna arvasin, et kaseriisikate aeg on ümber saanud. Aga ei veel! Sain kaseriisikaid ja üllatus oli suur, kui leidsin, et meie pargi seente loetellu on lisandunud kollased võiseened ja oranžid kuuseriisikad.

Hakkasin juba Rootsi Tee poole liikuma ja käigu pealt korjasin veel viimaseid kuuseriisika nöpse, kui äkki silmasin seenemetsa kaunitare - punaseid kärbseseeni. Neid oli noorte kuuskede all tervelt viis. Kahjuks kõigist viiest korraga head pilti ei saanud, aga kaks uhket punakübarat on küll pildil poseerimas.

Aiatööd sügisvihmas

Prrrr! Külm on! Prrrrrrrrrr! Märg on!
Aga midagi pole parata, tuleb vihmast ilma trotsida, sest taimekesed on vaja maha istutada ja homme on jälle tööpäev.
Peenar, kus aastaid kasvasid roosad pojengid, seisis tükk aega tühjana ja ootas uusi asukaid. Kuna tegemist sellise poolvarjulise alaga, siis olin mõnda aega nõutu - kes seal kasvada võiks. Nüüd on kaks kärbest korraga tabatud: varjuline peenar sai omale asukad ja mina sain hulgaliselt juurde astilbesid. Pildil on näha ka uus terrass, mille edasine menetlemine seisab mitme asjaolu taga: pole aega; kui aega on, siis pole kuiva ilma ning mis kõige hullem - pole höövelmasinat, mida aga järgmise etapi läbimiseks hädasti vaja oleks. Noh ja muidugi võtab omajagu aega ka imeliku nurga alla plaanitud trepi projekteermine.Pärast väikest vahepausi soojas toas said omale uue kasvukoha
kolm delfiiniumit
hallid nelgid
valgekirjulehelised hostad
siniseleheline hostatita
krüsanteem
varased ja vähe hilisemad iirised

Hetkel on tunne, et rohkem täna välja ei lähe - juuksed tilguvad vihmast, jope on läbimärg ja kummikud lirtsuvad. Ja... kurk annab teada, et ta on olemas.... Haigeks jääda ei tohi mitte mingil juhul! Nüüd tass kuuma teed meega ja tubaste tegemistega puhkepäeva kaunistama! Õhtul vaja veel ka homsed tunnid ette valmistada.

Ahjaa! Kui astilbepeenart kaevasin, nägin maja poole lippavat nugist. Ilus pruun loomake! Ei tea, kas ta plaanis minna maja alla hiirteväge harvendama, aga igal juhul jäi tema plaan seekord soiku. Loomake märkas mind, seisatas hetkeks ning jooksis tagasi. Sel hetkel nägi Potsu "sissetungijat". Küll siis algas klaperjaht! Potsu ei või mitte kannatada, et igasugused nahhaalid tema territooriumil patseerivad!
........
Oh mind ja minu varahommikust eluviisi!
Kell kaks päeval on sadu läbi, päike särab (Oi, kui madalal juba!) ja jopega on suisa palav. Kõik taimed on istutatud! Veelkord suur tänu Tii`le taimede eest!!!!
Nüüd võin rahuliku südamega töönädalale vastu minna.

Juba ootan uut kevadet ja uut puhkust, et jätkata uue istutusala laiendamisega!

pühapäev, 12. september 2010

Pühapäev

Hommikul pahaaimamatult e-Postimeest avades kukkus suu ehmatusest lahti. See pole võimalik! Aga kahjuks ikka vist on... Kuulitõukaja Taavi Peetre on järjekordne noor Eestimaa mees, kelle vesi võttis. Kohutavalt kahju!

Kõige koledam, et see oli juba teine samalaadne surmateade ühe nädala sees. See on ikka liig mis liig!

Kahjuks kujunes ka tänane puhkepäev selliseks, et metsa ei saanudki. Ega siis muud - jälle oma parki! Ja seenesaak ikka endiselt suur! Sellegipoolest tahaks metsa. Just männimetsa. Lapsepõlve seenemetsad jäid Klooga kanti ja saagiks olid seal imeilusad männiriisika - seenenööbikesed. Ma ei tunnista ühtegi teist seent marineerimise kõlbulikuks.

Mis siis veel tehtud sai - pumbamaja korrastatud. Purgid, mis heauskselt olid jäetud õunamahla ootama, said nüüd talvekorterisse pakitud. Mida ikka ei ole, need on õunad. Väikesed ubinavissid kukkusid maha ja nii ta läks. Põud.
Prahti sai põletatud.
Tänane ilm ei olnud eilse vend - soe ja päikeseline ning parajalt tuuline. Kolm masinatäit hilpe jõudsid peaagu ära kuivada, alles vastu õhtut hakkas udutama.

Ühe pildi tegin ka. Mulle nii väga meeldivad kikkapuud, kui nad on roosasse pitsivahtu mähkunud.
Järgmiseks nädalaks lubab ilmajaam sooja ja mõnusat varasügisest ilmakest. Saame näha!

laupäev, 11. september 2010

Vihmane laupäev

Tööpäevad mööduvad nii kiiresti ja 100% töötähe all, et muud huvitavat nagu polegi praegu. Neljapäeval uurisime e-kooli ning siis leidsin, et kui juba on pikalt koolimajja jäädud, siis võiks ka vihikud siinsamas üle vaadata. Mis neist ikka koju vedida.
Lõpuks jäin hullult hilja peale ja pidin kribinal-krabinal oma kodinad kokku korjama, et enne minema saaks, kui hariduskomisjon majja tuleb.

Reedel oli ilus, justkui matkapäevaks tellitud ilm.

Tänase päeva kohta oskasid ilmaennustajad väga täpse prognoosi anda: lauspilves ja kuskil peale ühtteist hakkas ka sadama. Ja sajab kohe ikka kõvasti!

Lugesin vallalehte ja leidsin sealt ühe sobiva kuulutuse. Aga kahjuks ei saa mitte katsetadagi - hetkel on kohustusi, mis vajavad täitmist...

Kangesti tahaks metsa seenele minna. Üksi ma ei lähe, aga kahekesi minekuks aega ei ole. Aga õnneks on meil kaks parki! Ja oi, küll seal on seeni! Minu lemmikud on roosad narmalised kaseriisikad. Lisaks on seal hullult palju mingeid puravikulisi. Määraja järgi hääd söögiseened. Nimi ei jäänud meelde. Nii saigi eile tehtud seenekastet. Õige hea tuli välja! Panin ka rohkelt paprikat seente hulka.

Täna on küpsetamise päev: lahtine seenepirukas, õuna-kakao-kaneelirull, porgandipirukas. Nämma :)

teisipäev, 7. september 2010

Vahtral on sügisel sünnipäev

Tööpäevad on nii kiired, et pole mitte aega ringi vaadata. Igapäevasel teel kodu ja kooli vahet sõites ei jää silme ette suuri vahtrapuid. Või vähemasti ei pane neid tähele. Täna aga sõitsin keset päeva hoopis teises suunas ning oh imet - Ojasoo mõisa ümber on vahtrapuud juba punasekirjud! Päike paistis, taevas oli eresinine ning siis need vahtrad! Kuldne sügis on käes - vahtrapuu sünnipäev!

Raadio hommikprogrammi ilmateates öeldi, et tehku inimesed oma vajalikud aiatööd ära nädala sees ning vihmasel nädalavahetusel puhaku. Nu daa...... teen ma jah midagi nädala sees! Täna sain koju napilt enne üheksat (erandlik muidugi), kuid ega muidu ka õhtul õue ei jõua. Kui nüüd nädalavahetusel ka ilma kihva keerab, siis tuleb lihtsalt leppida ning oodata uut kevadet. Lõppude lõpuks, ega siis oma kodus pole tööde puhul vaja tähtaegu taga ajada, ikka omaks rõõmuks tuleb tegutseda.

Tegelikult tahaks hoopis metsa minna. Meie kandis pole seentega just laiutada - eks suvine põud annab siingi tunda, kuid natu-natuke ikka midagi leiaks. Äkki ikkagi annab vähemasti ühe vihmavaba puhkepäeva.