Põhu all kasvatatud kartul

31. august. Varane kartul on üles võetud. Sort Flavia. Piklik kollane kartul. Sobib ka kartulipudru keetmiseks, kuna ei ole vesine.

Varane kartul sai kasvatatud põhukihi all. Väike madal auguke mulla sisse, kartul auku ja põhk peale. Kuna eksperimendi korras sai valitud ekstra ohakane maalapp, siis põhk õigustas end vägagi. Suve jooksul käisin ala vaid korra üle ning tõmbasin üksikud ohakad välja.

Kartuli konksimine on üks hull töö. Seda eriti meie plingi maa puhul. Praegu tõmbasin põhu pesa pealt ära ja seal nad olidki. Pesas enamasti Nii 4-6 väga suurt kartulit, pluss mõned keskmise suurusega ning näpuotsaga ka pisikesi seakaid.

Kui vaid seda põhku saada oleks, siis paneksin järgmisel aastal kogu kartuli põhu alla kasvama.

Matkasuvi 2017 vol5- Purekkari neem.

17. augustil sõitsime Põhja-Eesti mandriosa kaugeimat tippu avastama.

 Küll mulle meeldivad need suured, tugevad ja sitked rannamännid. No ei saa minust sisemaainimest vist elu lõpuni.

Jälle laudtee! :D

Väga, väga palju kasvab sealsetel liivaluidetel näärlehist roosi.

Meri, mu meri!

Ei ole ma kuskil sisemaal näinud nii lopsakat soolikarohu puhmast kui seal kivide vahel.

Ega rebasesabadki kidurad välja ei näinud.

Siht on silme ees - sinna me tahame jõuda.

Siin on ilmselgelt inimese käsi mängus olnud.

Ikka see soolikarohi.

Ikka need kivid.

Vägev oli! Kormoranid üle pea lendamas, merel valge kaater sõitmas. Inimesed - nii eesti-, inglise- kui ka saksakeelsed neemel jalutamas.

Matkasuvi 2017 vol 4 - Kõnnu suursoo

 15. augustil sõitsime Kõnnu suursooga tutvuma. Kõrvemaa on tuntud oma kõrgete männimetsade poolest. Kõrgete mastimändide taga helklemas järvesilm.

Matkajatele on loodud suurepärased tingimused. Telkimisalal on mitmed lõkkeplatsid, mis üksteisest sündsas kauguses. Ei puudu ka välikemps.

Laudtee algus viitab mineraalse pinnase lõppemisele ning rabamaastiku algusele.

Älveid on selles soos hulgaliselt.

kidurad rabamännid peegeldumas laukaveel.

Raba laudtee lõppes ning tõusime oosile, millel kõrgus Paukjärve vaatetorn.

Paukjärv

Lõpetuseks mu meelest kõige kaunim pilt - rabalaugas koos paari ujuvsaarega.

Matkasuvi 2017 vol3 - Marimetsa raba

9. augustil sõitsime Läänemaale Marimetsa matkapikkust oli sel 4,5 + 4,5 km.rajale.

Matka alguses kulges rada metsas.

Ma ei teagi, miks, aga see rada jättis kuidagi sünge mulje.

Üks mägralinnaku uruavadest.

 Lõpuks saime metsast välja ja algas laudtee.

Üsna laudtee alguses oli puhkeala. Täpselt samasuguse disainiga, nagu Mukris.

Rada viis otse kuskile kaugusesse.

Tüüpiline rabamaastik.

Mitte nii väga tüüpiline lageraba.

Õõtsik ja rabakad.

Vaatetorn on kahekorruseline.

Vaatetorni terrass on väga suur ja avar. Püstloodis redel aitab soovijad laukasse ujuma.

Kaunis vaated torni kõrgemalt korruselt.

Tagasitee. Ikka otse.

Matkasuvi 2017 vol 2 - Mukri raba

8. augustil käisime Mukri rabas. Oli meile mõlemale esmakordne retk sinna.  esmakordselt nägin, et mineraalpinnasel on matkarajal kasutatud puiduhaket. Hää pehme oli astuda. 

Kanarbik oma hiilguses.

Puiduhakkega rada asendus peagi laudteega.

Õõtsikult leidsime sookäpa.

Keset Mukri raba on Eidapere järv. (Niipaljukest, kui kinnikasvavast jäevest veel järve on.

Ma pole kuskil mujal korraga nii palju õitsevaid vesiroose näinud. Imeline vaatepilt!

Raja ääres on ka puhkeplatsid. Väga ilusad ja korrektselt ehitatud. Ruumi on piisavalt, et isegi ööseks magamiskott laialu laotada ning ööhääli kuulama jääda. järve viib redel, kuid terrassilt vette hüppamine on keelatud. Ära hüppa vette tundmatus kohas!

                                   

Veidike enne vaatetorni leidsime veel teisegi puhkekoha.

Vaatetorn on värskelt renoveeritud ning kõrgust on sel kohe palju. tervelt neli "korrust".

Tornist paistsid silma ikka laukad ja laukad ja laukad. Ilus!

Pärankultuuriobjekt - turbaaun. Selliseid mahajäetud aunasid on Mukri rabas rohkesti.